[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

astuma ‹42›

1. ühe, paari, mõne sammu võrra kuhugipoole liikuma. Paar sammu astuma. Jalg on valus, ei või kuidagi astuda. Astume akna juurde, nurga taha. Astuge ettepoole, tahapoole, lähemale, juurde, ligi. Bussi, vagunisse astuma. Palun, astuge edasi! Ratsanik astus sadulast. Astusime õuest tuppa, kööki, rõdule, vaipa mööda mõne sammu akna poole. Ma ei astu enam kunagi üle tema läve. Kui sa üle koera astud, astu ka üle saba. | piltl. Ta astus julge, otsustava sammu. Valitsus astus samme hariduse edendamiseks. || jalaga millegi peale, otsa v. sisse sattuma v. vajutama. Kellelegi jala peale, varbale, kannale astuma. Orgi, naela, klaasikillu otsa astuma. Vaata, et sa porri ei astu! Otsis mahakukkunud prille, kuni astus need puruks, katki. Ta oli endale pinnu jalga astunud. Ära peale astu! Ta viskas suitsuotsa maha ja astus jalaga surnuks.
2. sammuma, kõndima, käima; sammudes, käies minema. Astub kiirel sammul mööda tänavat kodu poole. Tükk maad minna, annab astuda. Üksinda astub väsinud rändur oma teed. Läheb kuulmatult, kikivarvul astudes. Marssige korralikult, astuge ühte jalga. Pärimäge hobune sörkis, vastumäge astus sammu. Hakka aga astuma 'hakka minema'. Aeg on hiline, tuleb astuma hakata. *.. harva astus pimedaid metsaradu inimese jalg. J. Saar. | piltl. Elu astub oma paratamatut rada. Tuleb ajaga ühte sammu astuda. *Ees astub armuõpetus / ta kannul kaubakavalus .. A. Haava.
3. ‹hrl. illatiiviga› midagi, mingit tegevust jms. alustama, midagi tegema hakkama, millegi juurde asuma. Uus valitsus astus ametisse. Komisjon ei jõudnud veel tegevusse astuda. Astuti võitlusse ükskõiksuse ja loiduse vastu. Kellegagi kirjavahetusse, kontakti, ühendusse, sidemetesse, suhetesse, läbirääkimistesse astuma. Oleks tore temaga tutvuda ning vestlusse astuda. Noored astuvad ellu. Kirjandusse astus ta hilja, täies meheeas. Sõjas purustatud tehased astusid varsti jälle rivisse. Mängu astusid hoopis uued tegurid. Kuningas astus troonile. Ta ei astu kunagi kahtlastesse sobingutesse. Kirjanik astus 70. eluaastasse. Abielusse, abiellu astuma 'abielluma'. Jõusse astuma 'jõustuma, kehtestuma'. *Jälle pidi sulane perenaisele appi astuma .. A. H. Tammsaare. || mingi organisatsiooni, seltsi vms. liikmeks hakkama. Parteisse, ametiühingusse astuma. Skaudiks astuma. Seltsi liikmeks astuma. || kuhugi õppima, tööle, teenistusse asuma. Kooli, tehnikumi, ülikooli, majandusteaduskonda, magistrantuuri astuma. Ta oli vabatahtlikult armeesse astunud. *.. veetis suve maal, astus sügisel pedagoogilistele kursustele .. E. Krusten. || mingit usku omaks võtma. Luteri, vene, katoliku usku astuma.
4. piltl saabuma, tulema, jõudma. Mõne minuti pärast astume uude aastasse. Uued rõõmud ja mured astuvad meie ellu. Uus põlvkond astus ajaloo areenile. Vanad lähevad pensionile, noored astuvad asemele. Kellegi palge, silma ette astuma. 13. sajandisse astus siinne rannikuala peaaegu inimtühjana.

altari ette astuma vt altar

ette astuma

1. ettepoole v. esile v. teele takistuseks v. vastu astuma. Astuge samm ette! Astusin talle teele risti ette. *Võtke halud, poisid, ja astuge ette, kui teis on meheväärilist vastast. F. Tuglas (tlk).
2. van esinema. *Aino Tamm oli esimene, kes nendega [= kontsertidega] täie jõu ja julgusega ning kunstinõuete kõrguselt ette astus. A. Rennit.

[kellegi] jälgedesse astuma vt jälg

[kellelegi] kanna peale ~ kannale ~ kandadele astuma vt kand

kokku astuma
hrl van (näit. nõupidamiseks) kokku tulema, kogunema. *Sel päeval – 20. novembril – pidi Maanõukogu kokku astuma. J. Kärner.

[kellelegi] konnasilmale astuma vt konnasilm

korgi peale astuma vt kork

kõrvale astuma
kõrvale v. tagasi tõmbuma. Astusin auto eest kõrvale. *Olen valitud mitme maakonna maleva vanemaks. Kerge oleks mul kõrvale astuda ja aset anda uuele. J. Sütiste.

läbi astuma
kusagil, kellegi juures kiiresti, möödaminnes, põgusalt ära käima, kedagi, mingit asutust vms. põgusalt külastama. Püüa enne ärasõitu minu poolt läbi astuda. Koju minnes peaks kaubamajast läbi astuma.

maha astuma
milleltki alla astuma. Astun taburetilt maha. || liiklusvahendist väljuma (hrl. allapoole astudes). Mees astus trammist, bussist maha.

pahema jalaga voodist välja astunud vt voodi

sisse astuma

1. jalaga millessegi astuma. Siin on veeloik, vaata, et sa sisse ei astu.
2. sisse tulema v. minema, sisenema. Astusin majja, tuppa, hoovi sisse. Uksest astus sisse Liisa. | piltl. Aldid astuvad sisse pool takti hiljem.
3. kuhugi, kellegi poole möödaminnes, lühikeseks ajaks, põgusalt (külla) minema. Astu meie poole sisse, kui linnas käid. Rongi minekuni jäi aega, astusin koolivenna juurde sisse. Teekäijad astusid mõnikord meile sisse ja palusid juua. Peaks ka raamatukauplusse sisse astuma.
4. õppeasutusse (sisseastumiseksameid tehes) pürgima v. pääsema. Teaduskonda sisse astuda soovijaile korraldati ettevalmistuskursused.

tagasi astuma

1. tagasi v. tahapoole siirduma. Astusin paar sammu tagasi. *Nüüd on ta pika maa jalgsi tagasi astunud .. J. Peegel.
2. (näit. ametist, võimust) loobuma, tagasi tõmbuma. Ametist, peaministri kohalt, esimehe ülesannetest tagasi astuma. Juhatus, valitsus oli sunnitud tagasi astuma.

vahele astuma
(näit. takistavalt v. ärahoidvalt) vahele segama. Poisid läksid kaklema, Mihkel pidi vahele astuma. Lepitavalt vahele astuma. Kui isa poleks vahele astunud, oleks tütar joodikuga abiellunud.

[kellelegi] varba peale ~ varbale ~ varvastele astuma vt varvas

vasaku jalaga voodist välja astunud vt voodi

vastu astuma

1. vastu minema. Peremees ise astus talle trepil vastu. | piltl. Kevadele, eksamitele, tumedale tulevikule vastu astuma. *Vahepeal on õhtu juba hea tüki maad ööle vastu astunud. H. Sergo.
2. vastu hakkama, kellegi v. millegi vastu võitlusse astuma. Vaenlasele, rõhujatele, ikestajatele vastu astuma. Vägivallale tuli vägivallaga vastu astuda.

välja astuma

1. astudes välja tulema v. minema. Vanaema astus kliinikust, kliiniku uksest välja. Sealt, ahju tagant astus välja Jaan. Astusime vagunist välja.
2. (näit. mingi organisatsiooni) liikmeskonnast, koosseisust lahkuma. Seltsist, ühingust, parteist välja astuma. Ülikoolist, instituudist välja astuma.
3. (tegude v. sõnadega) kellegi, millegi eest v. kellegi, millegi vastu võitlema. a. (kellegi v. millegi eest). Oma tõekspidamiste, veendumuste, ideede, õiguste, vabaduse eest välja astuma. Astub enda, oma kaaslaste eest välja. Sõbra kaitseks tuli välja astuda. Enamik sõdureid oli valmis ülestõusnute poolel välja astuma. b. (kellegi v. millegi vastu). Vaenlase, rõhujate, vägivalla, omavoli vastu välja astuma. Talupojad astusid välja mõisnike vastu. *G. Suits astus vahel karmide arvustajate vastu karmilt välja. J. V. Veski.
4. hrl van avalikult esinema. Aktuse kontsertosas astus esmakordselt välja meeskoor. *Miina nägi ära, et salgamine oleks nüüd niisama asjatu kui valetamine, ja otsustas parem tõega välja astuda. E. Vilde.

ämbrisse astuma vt ämber

üle astuma

1. millestki ühe sammuga üle minema. Astusin kraavist üle.
2. kaugus- v. kolmikhüppes lubatust lähemalt ära tõukama. Teisel katsel astus Uudmäe üle.
3. (näit. eeskirju, seadust) rikkuma. Eeskirjadest, korraldustest, seadusest, käsust, keelust üle astuma. Ta polnud tagasihoidlikkuse piiridest millegagi üle astunud.

üles astuma

1. ülespoole astuma v. minema. Astusin hingeldades trepist üles.
2. hrl van avalikult esinema. Kõigepealt laulis ühendkoor, siis astusid üles pillimehed. *Õhtul astusin üles kaks korda. Esimeses numbris šansonettidega ja teises Joosep Tootsina. M. Möldre. || käituma, esinema. *Ta pidi nõnda üles astuma, et ta enese vastu lugupidamist ei kaota .. A. H. Tammsaare.
3. hrl van millegi eest v. millegi vastu võitlema, välja astuma (3. täh.) *Küll astus mehi igal ajal nende jõledate tegude [= nõiaprotsesside] vastu üles .. C. R. Jakobson.

tagasi
I. ‹adv›
1. enda taga olevas suunas; liikumise vastassuunas; ant. edasi. Astu samm tagasi. Poiss vaatas tagasi. Ei pääse kõrvale ega tagasi, vaid ainult edasi. Suusad libisevad, annavad jäisel lumel tagasi. Pööras end sadulas tagasi. Kallutas pea tagasi. Tõmbas kassi sabast tagasi. Põrkas, tõmbus, kargas ukselt tagasi. Pilved peegeldavad kiiri tagasi. Kiirgus peegeldub lumelt tagasi. Nii kõva puu, et kirves põrkab tagasi. Laskis, keris lindi tagasi. Keerasin raamatus paar lehte tagasi. Kella tuleb tagasi keerata. Väed on tagasi tõmbunud, tõmmanud (taganemist märkivate ühendverbide koosseisus). | (käsklusena). Tagasi, poisid! Rühm, tagasi! || lähtekohta, endisesse paika; lähtekohas, endises paigas. Pilet Tartust Tallinna ja tagasi. Sõit Riiga ja tagasi. Sinna ja tagasi, selleks kulub paar tundi. Tagasi mindi suure sõjasaagiga. Ta ei leidnud metsas teed tagasi. Auto pööras tuldud teed, poolelt teelt tagasi. Hüüa lapsed tagasi! Poisid jooksid korraks koju, kuid olid varsti tagasi. Isa on arsti juurest tagasi. | (koos lähte- v. endist kohta märkiva sõnaga). Loomad aeti lauta tagasi. Pääsukesed vihisesid pessa tagasi. Põllult leitud pealuu maeti sinna tagasi. Juhtis auto garaaži tagasi. Asetas raamatu riiulile tagasi. Sügisel koliti linna tagasi. Kipub, kiirustab koju tagasi. Pane asjad oma kohale tagasi! Tuul kandis lehed teele tagasi. Laskis kalad vette tagasi. Pani oma raha taskusse tagasi. Jõudis jutuga jälle samasse kohta tagasi. || ära, minema. Abipaluja saadeti, aeti, tõrjuti ukselt tagasi.
2. näitab millegi üleminekut v. -andmist endisele valdajale v. omanikule. Anna mu raamat tagasi. Võttis auto venna käest tagasi. Maksis võla nädala jooksul tagasi. Kuidas sa laenu tagasi tasud? Tagasi pole tarvis. Vanaisa ihkab talumaid tagasi. Nad ostsid oma koha tagasi. Küll ma kord selle sõrmuse tagasi küsin. Lunastas oma kella tagasi. Võitis maailmarekordi tagasi. Must võidab lipu tagasi. Sõber, kui laenad, vaenlane, kui tagasi tahad. | (peale kasvu-, tootmis- vm. tsükli läbimist). Peremees ei saanud põllult seemetki tagasi. Üks turismiärisse mahutatud kroon andvat kolm tagasi.
3. osutab endisesse seisundisse, olukorda, endisele positsioonile jõudmisele, endises seisundis, olukorras, endisel positsioonil olemisele. Tervis, tõbi on tagasi tulnud. Operatsioon andis nägemise tagasi. Mälu hakkab tasapisi tagasi tulema. Sain tasakaalu tagasi. Vajusin tagasi unne. Silmad vajusid kinni tagasi. Temperatuur on kolmekümnele kraadile tagasi tõusnud. Astusin tagasi argipäeva. Ta on usu juurde tagasi pöördunud. Vanainimene muutub lapseks tagasi. Kohtunik valiti tagasi. Võeti tööle tagasi. Pääsesin kursustele tagasi. | osutab millegi poolelijäänu jätkamisele. Me tuleme selle küsimuse juurde veel tagasi. Tulen nüüd tagasi oma arutluskäigu juurde.
4. ajas kaugemal(e) mineviku suunas, möödunud aega v. ajal. Rahvalaulud ulatuvad väga kaugele tagasi. Arheoloogid jälgivad ajalugu tagasi kuni jääajani. Heidame nüüd pilgu tagasi. Paul Keresele tagasi mõeldes. Niipalju kui ma tagasi mäletan .. Elule tagasi vaatama. Ajas tagasi astuma. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg. || (tulenemisega ühenduses). Käändelõpp -ga läheb tagasi sõnale kaas. Selle loo saab piiblilegendile tagasi viia.
5. osutab millegi nõrgenemisele, raugemisele, vähenemisele. Torm hakkab tagasi andma. Tuul on veidi tagasi jäänud. Külm tõmbus tagasi. Tõbi, paistetus annab tagasi. Hirm andis pisut tagasi. See rohi võtab külmetuse tagasi. || märgib viletsamaks muutumist, allakäiku. Kriis paiskas riigi majanduse tagasi. Üliõpilassport, kõnekultuur on tagasi läinud. Tammume oma töös paigal või nihkume isegi tagasi.
6. ‹ühendverbi osana› esineb loobumist, keeldumist, soostumatust märkivates ühendverbides. Tõotust ei saa tagasi võtta. Võta oma sõnad tagasi! Võttis oma kaebuse tagasi. Süüdistus on tagasi võetud. Minister astus oma kohalt tagasi. Keiser oli troonilt tagasi astunud. Prints lükkas krooni tagasi. Kosjad lükati tagasi. Ettepanek, nõudmised, töö on tagasi lükatud. Tõrjus etteheited, lähenemiskatsed tagasi.
7. ‹ühendverbi osana› esineb kellegi v. millegi ohjeldamist, pidurdamist, tõkestamist, takistamist märkivates ühendverbides. a. (kellegi v. millegi liikuva kohta). Peapael hoiab juukseid tagasi. Hoidis ust tagasi, et see kinni ei vajuks. Tüdruk hoiab ema kleidisabast tagasi. Pidas mind käsivarrest tagasi. b. (inimese füsioloogia v. psüühikaga seotud nähtustega ühenduses). Surus köha, haigutuse tagasi. Hoiab nuttu, pisaraid, naeru tagasi. Ei suutnud end tagasi hoida. Tõrjub kurbi mõtteid tagasi. Tõmba ennast vähe tagasi. c. (võitluses). Rünnak tõrjuti tagasi. Tormijooks on tagasi löödud.
8. (reaktsioonina, vastusena mingile tegevusele:) vastu. Löögi peale äigas poiss lööjale tagasi. Ta ei viruta kunagi tagasi. Küll ma sulle tagasi teen! Nii terava keelega plika, et ei saa kuidagi tagasi pistmata jätta. Mõõdab vennale täie mõõduga tagasi.
9. ‹ühendverbi osana› esineb millegi ees arakslöömist, äraehmatamist märkivates ühendverbides. Kohkusin reetmise ees(t) tagasi. Ta ei põrganud võltsingutestki tagasi. Pruut põrkas tagasi, sest mehel polnud kodu ega sissetulekut.
10. ‹ühendverbi osana› väljendab kärpimist, lühemaks, tasaseks, ära. Praegu on sobiv aeg vääte tagasi lõigata. Igihaljaste taimede koltunud osad lõigatakse tagasi. Näpistab suve jooksul mitu korda kasve tagasi.
11. kahekorra, maha. Käänab varrukasuud tagasi. Krae tuleb tagasi pöörata. Hargi üks haru on konksutaoliselt tagasi painutatud.
12. esineb koos sõnaga edasi vrd edasi-tagasi Olen seda asja mõelnud edasi ja tagasi.
13. ‹muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. tagasi ajama, tagasi kutsuma, tagasi tõmbuma
II. ‹postp› [nom part] teat. ajavahemik mineviku suunas. See juhtus aasta tagasi. Ta sündis viiskümmend aastat tagasi. Mõni aeg tagasi veel elati siin külas. Pidin juba tund tagasi lambi süütama. Kaua aega tagasi. Aastat viisteist tagasi. Aastaid tagasi. Palju, mitu aega tagasi. Napp nädal tagasi.

hinge tagasi tõmbama vt hing [1]